Kuidas valida digilevi vaatamiseks seadmeid

Olete digileviks valmis?

1. juulist 2010 a. minnakse Eestis täielikult üle digitaalsele televisioonile ja neil, kes selle ajani nautisid katuse- või toaantenniga tasuta kolme telekanalit, ei ole enam võimalik tavapäraste vahenditega televiisorit vaadata. Õnneks ei ole vajalike seadmete hind enam kõrge ega ülesseadmine ülemäära keeruline. Digilevi plussideks on rohkem kanaleid (senise kolme asemel viis), tunduvalt parem kvaliteet, elektrooniline saatekava, mida näete ühe nupuvajutusega otse teleri ekraanil ning ruumiline heli, mida analoogtelevisioon ei suutnud edastada.

Kui analoogtelevisiooni oli võimalik kehvade tingimuste ja tehnikaga paremal või halvemal määral vaadata, siis ebapiisava digisignaali korral on rahuldava vaatamiskogemuse saamine keeruline, pilt võib jääda seisma, ekraanile tekivad ruudukesed, hääl "hakib", või ei leia digiboks kanaleid üldse.

Selle vältimiseks vaadake digiboksi soetamisel kindlasti üle ka vana antenn ja kaabeldus. Omadused kaotanud kaabel võib signaali kvaliteeti oluliselt mõjutada. Lisaks võivad vanad antennide liitmikud, võimendid ja jagajad blokeerida vajalikke sagedusi sootuks. Võimalusel ühendage antenn otse digiboksiga või kasutage kaasaegseid liitmike ja võimendeid.

Millist antenni osta?

Digipildi häireteta vaatamiseks vajate kanalite 21-69 (470~862MHz) vastuvõtuks sobivat UHF (detsimeeter) antenni. Antenni võimsus ja paigalduse kõrgus ning suund tuleb valida saatja kaugusele ning maastiku eripäradele vastavalt. Kui otsenähtavus saatjaga ei ole võimalik, siis võib proovida ära kasutada signaali peegeldusi teistelt objektidelt, näiteks kõrvalmaja katuselt, millel on parem nähtavus saatjale.

Leidke DigiTV leviala kaardilt Teie asukohale lähim saatja ning valige antenn vastavalt kaugusele sellest saatjast. Kaardi pruunis alas tuleb antenn paigalda saatja suhtes horisontaalselt, rohelises alas aga vertikaalselt.

UHF antennid
~25km. saatjast: DM-LOGO28 - UHF logoantenn, 21-69 kanal, 28 elementi, 10-12db
~25km. saatjast: KN-DVBT-OUT11 - Kompaktne UHF aktiivantenn, 21-69 kanal, 19-25db
~25km. saatjast: DM-LOGO18+AMP - UHF logoantenn, 21-69 kanal, 18 elementi, 22dB
~60km. saatjast: ANT-UHF31-KN - UHF antenn, 21-69 kanal, 87 elementi, 17dB

Lairiba antennid:
Tulevikus hakatakse kindlasti saatma erinevaid teenuseid ka meeteralas. Neile, kes soovivad tulevikus kasutada neid teenuseid, pakume ka lairiba antenne, mis võimaldavad vastu võtta kanaleid 5-69.

~20km. saatjast: MIDI-LOGO-32 - Lairiba antenn, 5-69 kanal, 32 elementi, 8-9db.
~25km. saatjast: MAXI-LOGO-40 - Lairiba antenn, 5-69 kanal, 40 elementi, 10-12db

Märgitud vahekaugused saatjatest on umbkaudsed.
Antenni tõhusus sõltub saatja võimsusest, antennimasti kõrgusest ja paljudest muudest teguritest ning see võib olla suurem või väiksem märgitust. Kui signaal on liiga nõrk ja antenni ei ole võimalik enam kõrgemale paigaldada siis võite kasutada elektroonilist lisavõimendit.

Võimendid:
Võimendeid leidub erineva tugevusega ja nii nagu antennidegi puhul tuleb neid valida vastavalt vajadusele. Selleks, et võimendist üldse kasu oleks, peab antenni kaudu kohale jõudma juba piisavalt tugev signaal. Osad võimendid töötavad liinitoitel, see tähendab, et digiboks peab olema suuteline antennikaablisse välja andma 5V pinget. Kui Teie digiboksil puudub antennitoite funktsioon, siis on Teil võimalik kasutada eraldiseisvat toitesöötjat ja toiteadapterit. Toitesöötja peab laskma pinge antennivõimendisse, kuid mitte digiboksi, selleks tuleb toitesöötja ühendada digiboksi ja võimendi vahele õiget pidi. Teised võimendid töötavad kõrgema pinge peal ja neil on komplektis juba toiteadapter, mis ühendatakse otse võimendisse.

Võimendid leiate siit»

Toaantennid:
Toaantenni soovitame kasutada ainult siis, kui väliantenni paigaldamine ei ole võimalik ja asukoht on saatjale väga lähedal. Toaantenni efektiivsust piirab kõige rohkem hoone enda konstruktsioon ja antenni asukoht. Toaantenn tuleks paigaldada saatja poolse akna lauale.

Toaantennid leiate siit»

Millist digiboksi valida?

Digiboksi valides tasuks arvestada ka televiisori võimalustega. Kui teil on uus kõrg-resolutsiooni toega teler ("Full HD" või "HD Ready"), siis selle omaduste täielikuks ära kasutamiseks peab digiboks olema suuteline vastu võtma HD pilti ja omama ka HDMI väljundit. Kui tasuta levivatest kanalitest jääb väheks, siis mõelge digiboksile millele on võimalik lisada ka vaatajakaart. Kui Teile ei meeldi reklaamklipid, soovite saadet pausile panna või hoopis salvestada ja hiljem uuesti vaadata, siis on parim valik salvestav digiboks.

Eraldiseisev digivastuvõtja, ehk Set Top Box (Tuntud ka lühendina STB):
Need on vastuvõtuseadmed mis ühendatakse televiisoriga. Neil on oma pult ning televiisori puldist ei ole võimalik kanaleid vahetada. Odavamad STB-d on mõeldud ainult tasuta kanalite vastuvõtuks, kuid kallimatel on ka sisse-ehitatud kaardipesa kuhu on võimalik soovi korral lisada vaatajakaart, mis pakub suurt valikut tasulisi kanaleid.

Salvestav digiboks, ehk Personal Video Recorder Set Top Box (Tuntud ka lühendina PVR STB):
Neile on võimalik lisada kõvaketas või mõni muu mäluseade, tänu millele on võimalik saateid salvestada ning hiljem uuesti vaadata. Time Shift funktsioon salvestab automaatselt vaatamise ajal ja Te võite saate igal ajal pausile panna või reklaamklippe edasi kerida.

MPEG4 digitüüneriga varustatud televiisorid:
Neil teleritel on juba digitüüner sees. Tasuliste kanalite vastuvõtuks peab teleril olema CAM (Conditional Access module) moodul kuhu pannakse vaatajakaart, või CI (Common Interface) pesa ning kaardipesaga CONAX moodul

CONAX moodul MPEG4 digituuneriga televiisoritele