Mida see antenn nüüd teebki?

Kes mäletab veel suuri, „tagumikuga“ televiisoreid? Just neid, kus pidi püsti tõusma ja telerijuurde kõndima, et nupust kanalit vahetada või heli reguleerida. Oli kas see või mitte midagi. Nüüd on telerid kasvanud seinasuurusteks ja sügavus kahanenud lausa mõne sentimeetri peale. Muutunud on ka viisid, kuidas telekanalitele ligi pääseda.

Kuna alates 2010. aastast edastatakse õhu kaudu teleprogramme digitaalsena, on nendekättesaamiseks vajalik sobilik vastuvõtuseade. Selleks võib olla kas digiboks või siis sobiva võimekusega teler. Praegu on Digilevi ehk DVB-T ja DVB-T2 formaadis teostatud levivõrguabil võimalik näha kõiki Eesti vabalevikanaleid (ETV, ETV2, ETV+, venekeelne EuroNews, Настоящее Время, Ukraina24 ja France 24). 

Neli sammu telekavaatamiseni

Juba viimased kümme aastat on kõikidel uutel televiisoritel olemas DVB-T või T2 tüüner ning on võimelised toetama MPEG-4 videokodeeringut. Kui sisseehitatud tüünerit siiski pole, soeta juurde digiboks. Kanalitele ligipääsuks on vaja muretseda antenn, ühendada see teleri või digiboksiga, teha kanaliotsing ja võidki asuda telekavaatamist nautima. Tõesti, vaid neli sammu! Küll aga võib tekkida küsimus, milline antenn soetada ja veelgi tähtsam, mida teha siis, kui vabalevikanalitest ei piisa?

Kes hakkab nüüd aga alles esimest digiboksi soetama, on aeg üle vaadata olemasolev kaabeldus ning antenn. Antennisüsteemide rikkeallikateks on tavaliselt teleri ja antenni vaheline kaabeldus ning muidugi ka pistikud. Mõnikord on vaja ühendused puhastada ja kaabel uuesti ühendada või lihtsalt uus kaabel soetada. Võib juhtuda, et vanad seadmed blokeerivad vajalikke sagedusi või mõjutavad kvaliteeti. Ning muidugi, hea on meeles pidada, et teleprogramme on võimalik vaadata ka üle andmesidevõrgu, ent antenni ja digilevi võrgu kasutamine vähendab andmesidevõrkude koormust.

Antenn omale kohale

Allikas: www.digilevi.ee

See, kui võimsat antenni on vaja ning kui kõrgele ja mis suunas see paigaldada, tuleb paika panna vastavalt saatja olemasolule ja ümberkaudse maastiku iseloomule. Alati ei ole võimalik otsenähtavus, siis võib vajalikuks osutuda signaali peegeldamine. Endale kõige lähema saatja leiad www.digilevi.ee leheküljelt. Sealt leiad ka info, kas kasutada horisontaalset või vertikaalset antenni.

Kõige kergem on muidugi toaantenni paigaldamine. See on hea lahendus, kui saatja on vahetus läheduses ehk kuni 15km raadiuses ning ei ole otseseid takistusi vaatamiskoha ja saatja vahele jääval alal. Pea meeles, et toaantenni tööd võivad häirida mobiililevi, elektriseadmed ja isegi inimeste liikumine. 

Kui saatja asub kaugemal, on vajalik väliantenn. Enne kui antenn oma uuele kohale kinnitada, tasub kindlasti kontrollida, et antennisignaal on piisavalt tugev. Mõnikord on vajalik väike asukoha muutus ja juba ongi signaal parem. Reeglina suureneb signaalitugevus ka siis, kui antenni lihtsalt kõrgemale nihutada.

Kui saatja on lähedal, piisab täitsa 12-14 dB võimendusega antennist. Vastasel juhul tuleb vaadata antenne mille võimendus jääb 17-18 dB juurde. Mida suurem detsibellide arv, seda tundlikum antenn ka on. Mida tundlikum antenn, seda väiksem on tõenäosus erinevate häirete esinemiseks. Aga muidugi, võimsamad mudelid on tavaliselt ka kallimad ning suuremad.

Varem populaarsed olnud „poola restid“ ehk raamantennid ei sobi digilevi vastuvõtuks. Nimelt on seda antenni põhimõtteliselt võimatu suunata ehk antenn võimendab kõiki signaale, mis ta vähegi kätte saab. See tähendab aga ebastabiilset vastuvõttu ja pidevaid häireid.

Antennide ühendamiseks kasutatakse 75 oomise lainetakistusega koaksiaalkaablit. Mitme antenni kasutamisel ühendatakse signaal kas filtri või spetsiaalse võimendi abil. Vastuvõtuseadmesse ehk telerisse või digiboksi läheb igal juhul ainult üks juhe. Kui kohe kuidagi ei saa iseseisvalt asja lahendatud, pole muud teha, kui kutsuda kohale asjatundja ja lasta neil probleem ära parandada. 

Võimendi võimas maailm

Antennivõimendi on omal kohal, kui teada, millal ja milleks seda kasutada. Võimendi pole mõeldud selleks, et parandada peegeldusi või moonutatud signaali. Võimendi abil saab kompenseerida kaablikadusid ning võimendada nõrka signaali: +14dB /5V DC kasutamisel, +16dB /12-24V DC kasutamisel. Ja muidugi, võimendi toimimiseks on see vaja paigalda õigesti: kohe peale antenni.

Võimendi valimisel võiks eelistada varianti, mille maksimaalne mürategur ei ületaks 2.0 dB. Kui jäädagi selle juurde, mida pidada silmas ostuotsust tehes, siis kindlasti tasub ära LTE filter. See aitab vältida raadiosignaalide tõttu tekkivaid häireid, ent ei oma mõju teistele LTE vastuvõttu vajavatele seadmetele. Väldib ka seda, et mobiiltelefonide signaalid mõjutaksid teleri töötamist. Selle filtri vajalikkust peaksid kaaluma ehk need, kelle elukoha läheduses on mobiilimast. 4G filtri vajadus on tingitud sellest, et mobiilside operaatorid viivad 4G interneti levi DM diapasooni lõppu